Sisekaitseakadeemia tunnustas enda esimest üliõpilaste maailmameistrit Andra Ahot
Sisekaitseakadeemia tudengid on õpingute vältel tulnud maailmameistriks või võitnud medaleid teistelt tiitlivõistlustelt, justiitskolledži õppur Andra Aho saavutas aga akadeemia ajaloos esimesena üliõpilaste maailmameistri tiitli.
Kuldmedali võitis ta suvel Pattayas toimunud Tai poksi üliõpilaste MMilt. Avarivistusel andis Andrale lilled siseminister Andres Anvelt ning aktuse järgsel tänuüritusel olid õnnitlejate seas akadeemia rektor Katri Raik, Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Ants Veetõusme, vanglateenistuse juht Priit Kama ja mitmed teised. Tunnustati ka Andra treenerit Kevin Rennot.
"Kõrgkoolis õppimise aeg peaks olema hea võimalus võistlusspordiga jätkamiseks, mistõttu üliõpilassporti kureeriv Eesti Akadeemiline Spordiliit on pidevalt vahendanud ja toetanud universiaadidel ning MMidel osalemist. Vaheldumisi iga kahe aasta tagant peetavatel universiaadidel ja MMidel ei ole aga eriti lihtne medaleid võita, sest ehkki võistlejate vanus on piiratud 25 eluaastaga, on osalejate seas alati vastava spordiala maailmaparemikku kuuluvaid atleete," tõdes Sisekaitseakadeemia spordijuht Epp Jalakas.
Eelmise kuldmedali üliõpilaste maailmameistrivõistlustelt võitis Eesti üliõpilassportlastest raskekaalu poksija Rain Karlson (TLÜ) 2012. aastal, veel varem olid eestlased üliõpilaste MMi kulla saanud 2008. aastal – siis lausa 3 spordialal – Maaris Meier (TLÜ) maastiku rattamaratonis, Mari-Liis Graumann ja Natalja Bratuhhina (mõlemad EBS) rannavõrkpallis ning Sander Vaher (TTÜ) orienteerumise lühirajal.
Sisekaitseakadeemia spordiajalugu meenutades rohkem kui kümne aasta eest konkureerisid parima meessportlase tiitlile Allar Raja ja Heiki Nabi. Allar avas medaliarve 2004. aastal üliõpilaste MMi pronksiga, Heiki vastas järgmistel aastatel üliõpilaste MMi ja universiaadi pronksmedaliga ning täiskasvanute maailmameistritiitliga kreeka-rooma maadluses. Akadeemia naissportlastest olid tollal Eesti ja maailma tipus finantskolledžis õppinud epeevehklejad, kellest Maarika Võsu ka õpingute ajal individuaalse MMi hõbemedali võitis.
Vahepealsed aastad ei ole akadeemiale olnud suurvõistlustelt väga medalirohked, ehkki häid tulemusi on saavutatud nii Eestis kui ka kodule kõige lähemal peetavatelt rahvusvahelistelt üliõpilasvõistlustelt – SELLi mängudelt. Oli aastaid, mil akadeemiast ei osalenud üliõpilaste tiitlivõistlustel mitte ühtegi sportlast, samas eelmise aasta universiaadile oli võimalik lähetada kolm ja sellel aastal üliõpilaste MMidele neli võistlejat. Kindlasti on selline omavaheline konkurents eri spordialade ja kolledžite esindajate vahel edasiviiv jõud ning lisab motivatsiooni topeltkarjääriks – tulla õppetöö ning eriala omandamise kõrvalt toime ka tipptasemel sportimisega.
Avaaktusega said pidustused läbi, algab taas töö järgmiste saavutuste nimel. Väikese sportimispausi teeme Sisekaitseakadeemias ja ka mitmetes teistes kõrgkoolides juba 20. septembril, mil tähistatakse rahvusvahelist üliõpilasspordi päeva.