Uudised

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteaduri Oksana Belova-Daltoni ja kaugseire teadus- ja arenduskeskuse nooremteaduri Tõnu Pärna ühistööna on valminud mõttepaber Drooniterrorismi tehnoloogiad, nende rakendamisviisid ja võimalikud kasutajad.

Üleilmse terrorismiindeksi järgi arenevad mehitamata õhusõidukid ehk droonid kiiresti ja muudavad konfliktide läbiviimise viisi. See on ka terrorirünnakute puhul esilekerkiv suundumus, kuna terrorirühmitused, nagu ISIS, Boko Haram ja Houthi mässulised, kasutavad rünnakuteks droonitehnoloogiat. Praegu ei ole piisavalt kaalutud vastumeetmeid, mis takistaksid terroristidel droone kasutada, kuna drooni allalaskmine rahvarohkes kohas võib teha oluliselt kahju. Isegi kui droon ohustab hoopis infrastruktuuri, mitte tsiviilisikuid, võib pahatahtliku drooni mahalaskmine tuua tõsise kahju esmareageerijatele. Omaette on küsimus, kuidas eristada tsiviildrooni, mida lennutavad tavaisikud, tsiviildroonidest, mida lennutatakse pahatahtlikel eesmärkidel. Seega on drooniterrorism ja selle tõkestamine lähitulevikus muret tekitav valdkond. Mõttepaber uurib, kuidas saab tsiviildrooni terrorismi eesmärgil kasutada, millised oleksid tsiviildrooni terroristlikel eesmärkidel rakendamise viisid ja võimalikud kitsaskohad ning kes oleksid need võimalikud üksikründajad või terroriorganisatsioonid, kes saavad kasutada drooniterrorismi Eestis ja laiemalt Euroopas.