Uudised

Hollandi Radboud Universiteit Nijmegen-i interdistsiplinaarne digitaliseerumise ja ühiskonna arengut uuriv keskus iHub, korraldas 1. ja 2. septembril teadustöötoa, mille teemaks „Digital Citizenship“. Töötoa eesmärk oli teoreetiline mõttevahetus tehnoloogia ja teenuste digitaliseerimisega kaasnevatest võimalustest, valikutest ning väljakutsetest, millega kaasaegne ühiskond ning kodanikud silmitsi seisavad. Töötoas tegid ettekande teadurid kaheksast Euroopa kõrgkoolist.

Töötoas arutati selle üle, missugune on digiühiskonna kodaniku vastutus digitaalseid teenuseid tarbides ning kas riigil peaks olema suurem kontroll kodaniku tegevuse ning eraettevõtete pakutavate teenuste üle. Samuti, missuguse vastutuse peaks võtma sotisaalmeedia platvorme omavad rahvusvahelised suurkorporatsioonid, kelle teenused võimaldatavad sageli debati polariseerumist ning valeinfo levitamist. Kahe päeva vältel diskuteeriti ka selle üle, kus jooksed piir demokraatliku debati toimimiseks vajaliku sõnavabaduse ning sobimatu sõnavõtu või tegevuse vahel. Ka uuriti, missugustel juhtudel võiks digitaliseerimisega kaasnevaid suhtlusvõimalusi pidada demokraatlikku ühiskonda edasi viivaks ja kodanikualgatusi toetavaks. Lisaks käsitleti digitaliseerimisega kaasnevaid andmekasutuse küsimusi nii andmete üle kontrolli omamise kui ka andmete kasutusest tingitud diskrimineerimise tõkestamise valguses.

Sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Jaanika Puusalu esines töötoas ettekandega „Changing nature of state-citizen relationship“. Ettekanne keskendus digitaalselt võimestatud riigi järjest kasvava vastutuse aga ka haavatavatega seotud küsimustele, mis on tingitud nii ühiskonna kui ka üksikindiviidi üha suurenevast digitehnoloogia kasutusest. Ühest küljest on antud tehnoloogia viperusteta toimimine ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik, mistõttu on digitehnoloogiaga toimise eest riigil ja teenusepakkujatel vastutus suurenenud. Teisalt nõuab kasvav kasutus turvalise ühiskonna tagamisel järelevalvet ja ohtude maandamist lisaks füüsilisele riigile ka piiritus veebiruumis toimuva üle, mille kaudu on lisaks lihtne levitada eriilmelist informatsiooni, korraldada ründeid ja panna toime kuritegusid. Ettekanne tõi Eesti näitel välja, et digitaalselt võimestatud teenuste kasvu ning kaasneva vastutuse ja haavatavuse tõttu on vajadus kriitiliselt hinnata nii traditsioonilise riigi mõiste kui ka kodaniku-riigi suhte olemust ning võimalikku muutust. Ettekanne pakkus omalt poolt välja kolm viisi, kuidas digitaalselt võimeatud riigi olemust hinnata.

Teoreetiline diskussioon digitaalselt võimestatud riigi olemusest ja kodaniku rollist toetab siseturvalisuse valdkonna ees seisvate uute digitaliseerimisega kaasnevate väljakutsete mõtestamist. Digitaliseerimisest tulenevad võimalused aga ka kaasnevad küsimused ja arengud mõjutavad ju valdkonda igapäevaselt. Piiritu veebiruum, näiteks, on lisanud väljakutseid kodanike turvalisuse tagamisel nii ohtude järjest keerukama olemuse kui ka suureneva hulga tõttu. Digitaalsete seadmete lohakas kasutus võib ohustada nii kaaskodanikke, tööandjat kui ka ühiskonna toimimiseks olulisi teenuseid: turvalisuse valdkonna töötajatel tuleb sobilikku kasutust suunata ja kontrollida. Lisaks tuleb uute lahenduste rakendamisel leida turvalisuse tagajatel demokraatlikku ühiskonna väärtustest tulenevalt sobiv vahekord indiviidi privaatsuse ja seadmete rakendamisega kaasnevate võimaluste vahel.

Töötoas osalemine andis võimalusele lisaks konkreetsele teadustööle tutvustada ka Sisekaitseakadeemiat ning siinset õppe- ja teadustegevust. Teoreetilisse diskussiooni siseturvalisuse valdkonna läbi riigi mõõtme sissetoomine äratas kuulajates suurt huvi ja elava debati. Samuti kinnitas töötoas osalemine vajadust digitaalselt võimestatud ühiskonna olemuse teoreetilise analüüsimise jätkamise järele, sest senine teadustöö antud teemal on vähene.

iHubi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende veebilehel: https://ihub.ru.nl/