Uuring: Venemaalt pärinevad narratiivid ja ajaloo õpetamine Eesti vene koolides
Sisekaitseakadeemias valminud lühiuuringus, mille autoriteks on Vladimir Sazonov ja Aleksandr Gontšarenko, käsitletakse ajaloo õpetamisest Eesti vene koolides
ja sellega seotud võimalikku sisejulgeolekuprobleemi – Venemaa Föderatsiooni mõjutusi, mis võivad kujundada ajalooõpetajate arusaamu: õpetamist, tõlgendamist jne.
Lühiraport käsitleb teemat piiratud ulatusega ja selle eesmärk on varem esitatud faktide kontroll ja avaliku diskussiooni tekitamine.
On arvatud, et Eestis elavad venekeelsed noored, võivad sattuda Venemaa mõjutustegevuse huvisfääri. Uuringus tuuakse selleks mitu põhjust.
Vene mõjutustegevuse sihtauditoorium Eesti on vananemas ja vähenemas. Aina vähem on Eestis inimesi, kes on pärit Nõukogude Liidust ja kes suhtuvad sellesse teatud positiivse nostalgiaga. Kreml aga otsib neile asendust noorte seast. Aeglaselt, aga siiski lõimub venekeelne diasporaa Eesti ühiskonnas, kõige kiiremat ja paremat
lõimumist on üles näidanud just noored inimesed. Moskvas saadakse vaga hästi aru, et iga riigi tuleviku taga on inimesed, milles on noortel kõige olulisem roll.
Seega üritab Moskva noori mõjutada, manipuleerida nendega, takistada nende paremat lõimumist Eesti ühiskonda ning lõhestada eesti- ja venekeelseid inimesi,
kirjutatakse uuringus.
On teada, et mõningad Kremlist edastatud ajalooga seotud narratiivid (sh propaganda) on varem sattunud Eesti vene koolidesse, kuid levinud ka Venemaa kirjanduse ning meediakanalite ja sotsiaalmeedia vahendusel. Ilmselt on Venemaa meedia, sotsiaalmeedia ja kirjanduse roll siin palju märgatavam.
Sama uuring toob aga välja, et probleem on vähenenud võrreldes 10 või 15 aasta taguse ajaga. Vene kogukond Eesti ühiskonnas integreerub tasapisi ja Eesti venekeelsed noored on vanematest põlvkondadest palju paremini lõimitud ühiskonda, nad oskavad paremini ka eesti keelt, Nõukogude taustaga õpetajaid on jäänud vähemaks, venekeelsetel noortel puudub nõukogude taust ja seega ka nõukogude aja nostalgia, venekeelsed koolid lähevad aina rohkem üle eestikeelsele õppele ning vene koolide õpilased ei tunne huvi poliitika vastu ja nad ei vaata nii palju telekanaleid, kuid kasutavad samas palju internetti.
Autorite hinnangul vajavad edasist uurimist eelkõige sotsiaalmeediaplatvormid, mida külastavad Eesti venekeelsed noored. Olulist rolli mängivad Eesti venekeelsete inimeste meelsuse kujundamisel lisaks sotsiaalmeediale ka kohalikud venekeelsed kanalid (ETV+, RusPostimees jne) ning kriisiolukorras võib
nende tähtsus kasvada.
Uuring on leitav siit