Sisejulgeoleku instituudi teaduskeskus korraldab 29. novembril 2024.a veebiseminari "Taiwani küsimus ja Eesti julgeolek".
Nn Taiwani küsimus on olnud riikidevahelises poliitikas päevakorral viimased 75 aastat. 1949. aastal sai Hiina Vabariik (HV) kodusõjas kommunistidelt lüüa ja taandus Taiwani saarele, kus jätkas sama nime all saare valitsemist. Mandri-Hiinas loodi aga kommunistlik Hiina Rahvavabariik (HRV). Sisuliselt tekkis sellega kaks Hiina riiki.
HRV on kogu oma olemasolu vältel nõudnud seaduslikku õigust Taiwani saare üle, nimetades sealset valitsust ebaseaduslikuks- kuigi ükski rahvusvaheline akt ega leping seda õigust ei kinnita. Eduka rahvusvahelise lobby tulemusel võttis HRV 1971. aastal üle Hiina koha ÜRO-s, mis varem kuulus HVle – ÜRO ühele asutajaliikmele.
Suuresti USA toel on Taiwan siiski säilitanud de facto iseseisvuse. HRV aga hakkas riikidele peale suruma nn ühe Hiina reeglit, mis tähendab, et temaga ametlikes suhetes olev valitsus ei tohi samal ajal pidada ametlikke suhteid Taiwaniga. HRV tugevnedes on ühe Hiina poliitika saanud suhetes selle riigiga vaikimisi reegliks, Taiwan aga poliitiliselt ja diplomaatiliselt marginaliseeritud.
Samas on viimane loonud toimiva mitteametlike suhete võrgustiku, tõusnud arvestatavaks majandusjõuks (üks Aasia tiigritest) ja elujõuliseks demokraatiaks ning ehitanud üles märkimisväärse kaitsevõimekuse. HRV sõjalise kasvu ja ähvardava retoorika valguses on pinge Taiwani väinas ning kogu Vaikse ja India ookeani ruumis (Indo-Pacific) viimasel ajal suurenenud, mis mõjutab oluliselt maailmapoliitikat ja globaalset julgeolekuolukorda.
Eesti lõi taasiseseisvumise järel diplomaatilised suhted HRVga ja seega tunnustab ametlikult ühe Hiina reeglit. Valitsusvahelisi suhteid Eestil Taiwaniga ei ole, kuid koostöö eri valdkondades (teadus, kultuur, majandus, konsulaarteenistus) ning poliitilised kontaktid toimivad. HRV agressiivse välispoliitika tõttu, mis varjutab kõiki muid suhteid selle riigiga, on lääneriigid viimastel aastatel hakanud oma Hiina-poliitikat ümber vaatama. Sellele on hoogu andnud HRV strateegilise partnerluse rõhutamine läänevastases sõjas oleva Venemaaga.
Läänes nähakse Hiinat üha enam süsteemse strateegilise rivaalina ja üha vähem partneri või konkurendina võrdsetel alustel. Samal ajal tugevnevad paljude lääneriikide poliitilised kontaktid Taiwaniga, kelles nähakse Vaikse ookeani kaitseliini osa agressiivse HRV vastu. See kõik puudutab paratamatult ka Eestit kui lääne demokraatliku alliansi liiget.
Veebiseminaril analüüsivad teadlased ja poliitikakujundajad Eesti julgeolekupoliitilist olukorda ja valikuid Hiina-Taiwani vastasseisu valguses, mis on osa teravnevast globaalsest vastasseisust demokraatia ja autokraatia vahel. Muu hulgas otsime vastuseid küsimustele:
- Kumb on Eestile suurem julgeolekoht, kas suhete arendamine demokraatliku Taiwaniga, mis võib esile kutsuda autokraatliku HRV vastusamme, või distantsi hoidmine esimesega ning suhete hoidmine ja arendamine teisega, mis võib aga suurendada meie ettenägematute tagajärgedega sõltuvust Hiinast?
- Kas Eestil üldse on oma Hiina-poliitika ja mis suunas see lähiajal peaks arenema?
- Kas ühe Hiina poliitika on ehk hoopis oma aja ära elanud ja vajab muutmist?
AJAKAVA * | |
10.00 - 10.15 | Avasõnad ja sissejuhatus Moderaator Märt Läänemets, SJI teaduskeskuse teadur |
10.15 - 10.45 |
Teekond vabaduse poole – Taiwani demokraatia areng 1980-ndatest tänapäevani Mart Tšernjuk, TÜ maailma keelte ja kultuuride instituudi hiina keele õpetaja, Aasia keskuse Taiwani koordinaator |
10.45 - 11.15 |
Vaade mandrile versus vaade ookeanile: Taiwanlaste identiteet kui julgeolekuküsimus Urmas Hõbepappel, Tartu Ülikooli Aasia keskuse analüütik |
11.15 - 11.30 | Sirutuspaus |
11.30 - 12.00 |
Ametlikud suhted tunnustamata Taiwaniga. Riigikogu perspektiiv Kristo Enn Vaga, Riigikogu Eesti-Taiwani sõprusrühma esimees (Reformierakond) |
12.00 - 12.30 | Eesti Hiina-poliitika Mati Murd, Välisministeeriumi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna büroo direktor |
12.30 - 12.45 | Sirutuspaus |
12.45 - 13.30 | Paneeldiskussioon: Tihedam koostöö Taiwaniga – julgeolekuoht või võimalus Eestile |
* Korraldajatel on õigus ajakava muuta |
Veebiseminar toimub MS Teamsi keskkonnas ja seminarile pole eelnevat registreerimist.
Seminari ametlik algus on kell 10.00. Liituda saab veebiseminariga SIIN.
Ligipääsu seminariruumile avame 29. novembril kell 9.45.
Seminar salvestatakse ja salvestise link saab olema kättesaadav SIIN.
Lisainfo:
Triin Rätsepp, teadustöö koordinaator
e-mail: triin.ratsepp [at] sisekaitse.ee