Uudised

3. oktoobril 2024. toimus Sisekaitseakadeemia konverentsikeskuses sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse korraldatud seminar Digitaalse kultuuripärandi küberturvalisusest, kus esinesid nii mäluasutuste digikogudega tegelejad kui ka küberturvalisuse eksperdid.

Seminari teema oli ajendatud Eesti väga rikkalikust kultuuripärandist, mille digiteerimisega alustati juba aastaid tagasi - digiteeritakse filme, fotosid, raamatuid, arhiive, arhitektuuriobjekte, disaini ja isegi muuseume. Sündmuse sisulise poole eest vastutas teaduskeskuse teadur Kate-Riin Kont.

Tallinna Tehnikaülikooli IT kolledži infoühiskonna ja küberkultuuri kaasprofessor Kaido Kikkas tutvustas muuhulgas miks on olulised korralik autentimine, andmete dubleerimine ja korralik varundus, töötajate kaasamine (ehk infoturve peaks olema “igaühe asi”), väljaõpe, selged (inimkeelsed) reeglid, korralik tehnika, perioodiline koolitus koos teadmiste kontrolliga, aga ka taustauuring töötajate värbamisel, läbimõeldud juurdepääsuõigused (sh füüsiline ja virtuaalne ligipääs) ja inimväärne töötasu.

Kuidas on aga reguleeritud materiaalse ehk nö füüsilise kultuuripärandi kaitse sõjaolukorras ja kas Eestil on olemas hädaolukorra kiiremaks lahendamiseks kiirreageerimise võimekus kultuuriväärtuste päästmiseks? Sellest rääkis Muinsuskaitseameti muuseumide ja kunstipärandi osakonna juhataja Janika Turu.

Digitaalse arhiveerimise ja säilitamise väljakutsetest rääkis Lauri Leht Rahvusarhiivist. Näiteks millistes failivormingutes arhiivipärandit hoida ning kuidas on korraldatud digitaalselt allkirjastatud failide, 36 miljoni kaadri, 66 000 kaardi, 810 000 foto, 6300 tunni filmide, 1700 tunni helide ja muu säilitamine Rahvusarhiivi veebis. Muuseumite infosüsteem MUIS on Eesti muuseumide veebivärav, millesse siseneb igakuiselt ligikaudu 362 000 vaatajat kuus. MUISi ja kultuurimälestiste registrit ning nendes leiduvate andmete säilimise tagamiseks kriisiolukorras vajalike tegevuste toetamist tutvustas Kadri Nigulas Muinsuskaitseameti pärandihalduse osakonnast.

Küberintsidendid on kasvanud 2022. aastaks ettevõtete hinnangul kõige olulisemaks riskiks. Küberintsidentide haldamise ettevalmistus aitab tagada, et organisatsiooni küberintsidentidele reageerimine oleks tõhus ja tulemuslik. Küberkindlustus saabki siin appi tulla, pakkudes poliise, mis mitte ainult ei hüvita kindlustusvõtjale tekkinud kahju, vaid võimaldavad teha ettevõtetel küberriskiga seotud paremaid strateegilisi otsuseid. Seega ei ole küberkindlustus praktikas pelgalt riskide ülekandmise vahend, vaid sisaldab ka riskide vältimise ja maandamise aspekte. Kuidas täpselt saab küberkindlustus aidata, sellest kõneles Aivar Vähi Marsh Kindlustusmaakler AS-ist.

Aap Tepper Rahvusarhiivi filmiarhiivist tutvustas, kuidas hoitakse Eesti filmipärandit.
Kas patendid on osa meie kultuuripärandist? Kindlasti on! Patendi suurim väärtus on selles, et see on kõige varasem ja kõige kiiremini avaldatav info uute leiutiste kohta. Enne patenditaotluse avaldamist on leiutised hoitud ranges saladuses. Mida kõike patendeeritakse – kokkupandavat puhkekodu, nõiamaja, Eesti rahvusmustriga vihmavarju. Kõike seda esitles Patendiameti peadirektor Margus Viher.

On tähelepanuväärne, et Eesti ettevõtete ja organisatsioonide juhid küll peavad infoturvet ja küberturvalisust oluliseks, kuid juhtkonnad kipub alahindama riske ja ülehindama infoturbe reaalset olukorda ettevõttes. Sageli arvatakse, et IT-juht täidab edukalt ka infoturbejuhi rolli, kuid siin varitseb oht, et fookus hajub ja infoturve jääb alajuhituks. Miks küberturvalisus on tähtis ettevõtete ja organisatsioonide IT-s? Mihkel Kukk, KPMG Eesti küberturvalisuse teenuste juht, hoiatas, et järgmine rünnak võib tabada just sind!

Veebiarhiveerimisega tegeletakse maailmas juba 1990. aastate keskpaigast alates, Eestis kogutakse alates 2010. aastast valikuliselt olulisemaid väljaandeid. Veebilehtede sisu muutub sekunditega, tehnoloogia kuude ja aastatega. Selleks, et ka aastate pärast oleks võimalik saada mingi ettekujutus kunagi internetis ülevalolnust, on vaja teha veebilehtedest aeg-ajalt nö tõmmiseid. Tähtsamad Eesti väljaanded püütakse arhiveerida kord aastas või sagedamini. Kogu Eesti veebist püütakse teha üks suur pildistus kord aastas. Eesti veebilehtede säilitamisest Rahvusraamatukogus rääkis Eva-Maria Artus Rahvusteavikute Säilituskeskusest.