Turvalisuskompass on teadusajakiri, mis avaldab nii empiirilistel kui ka teoreetilistel uuringutel tuginevaid turvalisuse- ja julgeolekualaseid artikleid, ülevaateartikleid tehtud projektidest ning läbiviidud uurimistöödest. Ajakirja annab välja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut.
Turvalisuskompass avaldab eestikeelset eelretsenseeritud originaalset materjali kõikidel teemadel, mis tegelevad ühiskonna turvaliseks toimimiseks ja selle tagamiseks vajalike protsessidega, ning esindavad siseturvalisust puudutavate teadustööde eriilmelisust. Turvalisuse uurimissuunad, mida ajakiri avaldab, hõlmavad valdkondi politseist, vanglateenistustest, tollist, piirivalvest ja päästeteenistusest kuni kriisijuhtimise ja -kommunikatsioonini ning tervishoiuni (sh näiteks tervishoiu töö reguleerimine, elanike vaktsineerimine, varustuskindlus, kriisivalmidus).
Ajakirja teemade ring hõlmab korrakaitset, migratsiooni, tuleohutust, korrektsiooni, sisekaitse valdkonna institutsioonide organisatsioonikäitumist ja strateegilist juhtimist, ennetustööd, innovaatilisi (tehnoloogilisi) lahendusi, kriminoloogiat, julgeolekut, põhiseadusliku korra kaitset, vastuluuret, hübriidohte, uusi ohte ja väljakutseid, institutsioonidevahelist koostööd. Need teemad ei moodusta aga lõplikku ja piiravat loendit.
Turvalisuskompassi rahvusvahelisesse toimetuskolleegiumisse kuuluvad teadlased ja siseturvalisuse spetsialistid. Ajakiri vastab alates 2023.a detsembris ilmunud numbrist ETIS-e 1.2. kategooria teadusajakirja klassifikatsiooni nõuetele. Varasemalt oli ajakirja klassifikaator 1.3.
ISSN 2806-1306 (trükis)
ISSN 2806-1314 (pdf)
Turvalisuskompassi toimetamispoliitikaga saab tutvuda SIIN.
TOIMETUSKOLLEEGIUM
Peatoimetaja Jaanika Puusalu, Sisekaitseakadeemia, sisejulgeoleku instituut, nooremteadur
Tegevtoimetaja Triin Rätsepp, Sisekaitseakadeemia, teadustöö koordinaator
Andreas Anvelt, Päästeamet, peadirektori asetäitja
Kristi Hallas, Politsei- ja Piirivalveamet, peadirektori asetäitja arenduse alal
Kadi Luht-Kallas, Siseministeerium, pääste- ja ohutuspoliitika nõunik
Martin Perling, Kaitsepolitseiamet, peadirektori asetäitja
Indrek Saar, Sisekaitseakadeemia, finantskolledž, maksunduse ja tolli õppetool, professor
Veiko Spolitis, Riia Stradinshi Ülikooli lektor, politoloog
Uku Särekanno, Euroopa Liidu Piiri- ja Rannikuvalve Agentuuri (Frontex) peadirektori asetäitja infohalduse ja protsesside alal
Annika Talmar, CEPOLi kontaktametnik Brüsselis
Indrek Tibar, Riigiprokuratuur, nõunik
Turvalisuskompass
nr 62024/1
PEATOIMETAJA: Jaanika Puusalu
TEGEVTOIMETAJA: Triin Rätsepp
KEELETOIMETAJA: Eva-Maria Kinkar
MAKETT JA KÜLJENDUS: Jan Garshnek
FORMAAT: PK
MÕÕDUD: 158 x 230 mm
LK ARV: 228
ILMUMISAEG: 27.05.2024
Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ja -julgeoleku valdkonna teadusajakirja vanglateenistuse erinumbri eesmärk on koondada teenistuse arengu seisukohalt olulised teadustööd ning suurendada valdkonna nähtavust. Vanglateenistuse kõige olulisem eesmärk on aidata õigusrikkujat karistuse ajal nii, et uute kuritegude sooritamise tõenäosus tulevikus oleks võimalikult väike. Uute suundadena püüab teenistus rakendada dünaamilist turvalisust, katsetada uusi digilahendusi, õppida paremini tundma erisihtrühmade vajadusi ning väärtustada kasutajakogemust. Selle kõige eelduseks on aga professionaalne ametnikkond, kellel on vastav väljaõpe ning head töötingimused.
Artiklid
- Vangi päevakava analüüs dünaamilise turvalisuse põhimõtetest lähtuvalt. Siim Poll, Ivo Kitsing, Andryco Muuga
- Kinnipeetavate taasühiskonnastamine IT-lahenduste toel ja ametnike roll selles. Liis Toom, Tiina Unuks
- Eakad kinnipeetavad Eesti vanglates. Maris Juhkov, Rainer Saarem, Yasmine Küünarpuu, Maria Elisabeth Bremen, Erik Rüütel, Maret Miljan, Tiina Unuks
- Retsidiivsus avavanglast ja kinnisest vanglast vabanenute hulgas. Agne Arumägi, Maret Miljan
- Korduvvangistatud noorte taasühiskonnastamine ja selle probleemid üle elukaare. Kertu Külaots
- Lapsesõbraliku õigusemõistmise avaldumine taastava õiguse protsessis laste perspektiivist. Kadri Ann Salla
- Eetika õpetamine kinnipeetavatele: pilootprogrammi ülevaade. Kaarel Kraus
- Kas hoolealuste vaimne tervis on sisekaitse mure? Angela Allik, Grethel Mets, Liisu Anger
- Vanglateenistuses tööõnne soodustava kultuuri kujundamine lähtuvalt strateegiast ja tuginedes rahulolu uuringu tulemustele. Evelin Stamm
- Konverents „Korrektsioonialane teadusuuringute sümpoosion. rehabiliteeriva reintegratsiooni uuringud ja peegeldused sellest, mis töötab“. Andryco Muuga
Turvalisuskompass
nr 52023/2
PEATOIMETAJA: Jaanika Puusalu
TEGEVTOIMETAJA: Triin Rätsepp
KEELETOIMETAJA: Eva-Maria Kinkar
MAKETT JA KÜLJENDUS: Jan Garshnek
FORMAAT: PK
MÕÕDUD: 158 x 230 mm
LK ARV: 384
ILMUMISAEG: 20.12.2023
AJAKIRI DIGIRIIULIS: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3288
Turvalisuskompassi 5. numbri kogukus näitab, et teemasid, mida siseturvalisuse valdkonnas teadusuuringute abil adresseerida ning artiklina kogukonna ette tuua, on palju. Igasse numbrisse koondub küll ainult väike valik tehtud uuringutest ja teadusprojektidest, kuid nende teemade ring illustreerib siseturvalisuse valdkonna järjepidevuse ja kaasaegsuse tagamiseks vajalike uurimisteemade mitmekesisust. Sel korral avavad artiklid seadusandluse selguse, valdkondadevaheliste koostöövõimaluste, aga ka uute töö- ja õppevahendite rakendamise vajaduse ja tõhususe teemasid. Samuti on fookuses siseturvalisuse valdkonna töötajad ja nii nende töömotivatsioon, täiendõppe võimalused kui ka teadustöö huvi.
Ajakiri sisaldab kaksteist teadusartiklit ning kaks ülevaateartiklit.
Artiklid:
- Akadeemilise töötaja arusaam õppe- ja teadustöö seostest, teadustöö väljakutsetest ning toetamise võimalustest Sisekaitseakadeemia õppejõu kogemuse näitel • Kerly Randlane
- Kiiruskaamerate targa ja teaduspõhise kasutamise võimalused liiklusturvalisuse tagamisel • Johanna Mõtsar, Riho Rei
- Elektrišokirelvade kasutamise praktika Politsei- ja Piirivalveametis 2018–2021 • Hannes Haav, Oliver Purik, Jaak Kiviste
- Alaealiste erikohtlemise võimalused ja kitsaskohad (Politsei- ja Piirivalveameti näitel) • Kaisa Kajo, Rauni Rohuniit
- Jõu kasutamise reeglite kehtestamisest Kaitseväele ja Kaitseliidule avaliku korra tagamisel • Silva Kirsimägi
- Kaitseväe kaasamise vajadus ja võimalused Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse toetamisel tsiviilkriisides • Nikita Panjuškin, Anne Valk
- Töötamiskohustus ei hoia kinni – korrektsiooni hariduse omandanud ametnike vabatahtlik töölt lahkumine • Silvia Luige, Maret Miljan
- Menetlejate tööstaaži seos enesekindlusega tõepärasuse hindamisel •
- Silvia Tänav
- Ennetusalane täiendusõpe päästekomandodes – päästeorganisatsiooni „võimelünk“? • Ahto Uuspalu, Mairit Kratovitš
- Liitreaalsuse kasutamine väljaõppes: pääste tulevik? • Stella Polikarpus, Tarmo Terep, Kärt Reitel
- Elanike mõjutatavus massikäitumise kontekstis kui latentne oht riigi julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale • Eve Noor-Feldmann, Anne Valk, Martin Purre
- Balti riikide raamatukogutöötajate infoturbeteadlikkus: võrdlev analüüs • Kate-Riin Kont
- Dechefr kui ohu hindamise tööriist kirjaliku kommunikatsiooni põhjal • Kristina Saad, Dana Karjatse
- Kriminaaltulu. Kui suur ja kas leiame üles? • Mati Ombler
Turvalisuskompass
nr 42023/1
PEATOIMETAJA: Jaanika Puusalu
TEGEVTOIMETAJA: Triin Rätsepp
KEELETOIMETAJA: Eva-Maria Kinkar
MAKETT JA KÜLJENDUS: Jan Garshnek
FORMAAT: PK
MÕÕDUD: 158 x 230 mm
LK ARV: 206
ILMUMISAEG: 20.06.2023
AJAKIRI DIGIRIIULIS: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3054
Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ja -julgeoleku valdkonna teadusajakirja elanikkonnakaitse erinumbri eesmärk on koondada Eestis tehtud elanikkonnakaitse alased teadustööd ja suurendada valdkonna nähtavust. Elanikkonnakaitset käsitletakse siin meetmete süsteemina, mille eesmärk on kaitsta inimesi ja ühiskonda kõikvõimalike kriiside korral nii rahu- kui sõjaajal.
Artiklid:
- Eesti kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku teenuse taseme hindamismudeli arendamine ja tulemused. Esta Kaal, Terje Lillo
- Lauaõppus „79 särtsu“ – peegel kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse enesehindamiseks. Raul Savimaa, Jako Vernik
- Kogukonnaseltside roll ja võimekus kogukondade kerksuse tagamisel kriisides. Raul Savimaa, Kate-Riin Kont
- Ulatuslik evakuatsioon Balti riikides. Algo Rämmer, Raul Savimaa
- Elanikkonnakaitse areng Eestis iseseisvuse taastamise järgsel perioodil. Jaan Tross
- Teekond tsiviilkaitsest elanikkonnakaitseni. Jaan Tross
- Ukraina elanikkonnakaitse: õppetunde esimestest sõjakuudest. Ivo Juurvee
Turvalisuskompass
nr 32022/2
PEATOIMETAJA: Jaanika Puusalu
KEELETOIMETAJA: Eva-Maria Kinkar
MAKETT JA KÜLJENDUS: Jan Garshnek
FORMAAT: PK
MÕÕDUD: 158 x 230 mm
LK ARV: 236
ILMUMISAEG: 21.12.2022
AJAKIRI DIGIRIIULIS: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2963
Turvalisuskompassi kolmanda numbriga tähistame ajakirja esimest ilmumisaastat ning kaht aastat ajakirja loomise algusest. Selle kahe aasta jooksul on siseturvalisuses aktuaalne teemadering nii Euroopas kui ka maailmas toimuvate sündmuste tõttu pidevalt muutunud – senisest veelgi olulisemaks saanud ühiskonna kerksuse teema, sh informatsiooni hankimise ja kriisideks valmis olemise küsimused. Uurida ja jälgida tuleb suurriikide retoorika toimemehhanisme ning suuri narratiive, mis nende välispoliitikat, sh agressiivset käitumist õigustada aitab. Teadmised ja analüüs aitavad toimuvat mõista, ohte hinnata ning ennetada.
Kolmas ajakirjanumber koosneb seitsmest teadusartiklist ning kolmest ülevaateartiklist.
Artiklid:
- Hiina strateegilised narratiivid. Märt Läänemets
- Venemaa ususõjast ja militaarriiklusest. Jüri Saar
- Ukraina avaliku sektori kohanemine Venemaa infosõjas – sotsiaalmeedia kui relv. Sofiia Kostytska, Hannes Nagel, Anne-May Nagel
- Kaitseväeluure riigisisese julgeoleku meetmed. Siim Artur Juht, Eerik Heldna
- Korrakaitsemeetmed päästetöödel ja laiemaltki. Riina Kroonberg, Triin Roosve
- Paindlik tööajakorraldus – võimalus politseinikule, vältimatu vajadus politseiorganisatsioonile (Soome ja Eesti politsei tööajavormide võrdlus). Janek Pedask, Mairit Kratovitš
- Innovatsiooni hankimist soodustavad ja piiravad tegurid Eesti keskvalitsuse tasandil. Kati Päike
- Siseturvalisuse asutuste vajadused väliskeskkonnast tulenevate ülesannetega toimetulekuks ja nende dünaamika 2017–2022. Raul Savimaa
- Meditsiinikutsete menetlemise muudatused Häirekeskuses. Kadi Luht-Kallas, Pille Saar
- Konverents „Hiina Rahvavabariik kui julgeolekuoht Venemaa-Ukraina sõja kontekstis: praegune seis ja tulevikuperspektiivid“. Andres Herkel, Urmas Hõbepappel, Frank Jüris, Leslie Leino, Monika Reinem, Rainer Saks, Märt Läänemets (koostaja)
Turvalisuskompass
nr 22022/1
PEATOIMETAJA: Jaanika Puusalu
KEELETOIMETAJA: OÜ Rereeda
MAKETT JA KÜLJENDUS: Jan Garshnek
FORMAAT: PK
MÕÕDUD: 158 x 230 mm
LK ARV: 171
ILMUMISAEG: 30.05.2022
AJAKIRI DIGIRIIULIS: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2876
Ajakiri sisaldab kolme originaalset teadusartiklit, kolme ülevaateartiklit ning üht välismaise artikli kommenteeritud tõlget eesti keelde.
Artiklid:
- Värbamisoht – oht, mida saab ennetada. Martin Purre
- Mis asi see on, mida nimetatakse kriminalistikataktikaks? Raivo Öpik
- Avaliku sektori kriisiotsustamist mõjutavad tegurid koroonakriisi algfaasis Saaremaa valla ja Tallinna linna kriisiüksuste näitel. Hannes Nagel, Anne-May Nagel
- Kuidas mõista ja vähendada ühiskonna haavatavust kriisides? Kati Orru, Sten Hansson, Margo Klaos, Kristi Nero, Sten Torpan, Ingeliis Siimsen
- Olukorrateadlikkuse, olukorramõistmise ja kallutatuse mõõtmine siseturvalisuse valdkonnas. Stella Polikarpus, Kady Danilas
- Afganistani kriis: võõras mure või võimalus õppida laiapindset riigikaitset? Ivo Peets
- Gerassimovi „doktriini“ kommenteeritud tõlge: sõjalises ja hübriidsõja kontekstis. Vladimir Sazonov, Jaanus Sägi
Turvalisuskompass
nr 12021/1
PEATOIMETAJA: Jaanika Puusalu
KEELETOIMETAJA: OÜ Rereeda
MAKETT JA KÜLJENDUS: Jan Garshnek
FORMAAT: PK
MÕÕDUD: 158 x 230 mm
LK ARV: 204
ILMUMISAEG: 29.11.2021
AJAKIRI DIGIRIIULIS: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2844
Turvalisuskompassi esimene number esitab mitmekesise valiku sisejulgeolekualasest teadustegevusest, sh uurimistöid mitmest õppega seotud aspektist ning ülevaate tehtud projektidest ja toimunud konverentsidest.
Artiklid:
- Rakenduskõrgkoolide koostöösuundumused peamiste huvigruppidega Eesti, Saksamaa, Soome ja Norra sisejulgeoleku valdkonna rakenduskõrgkoolide näitel. Anne Valk, Mairit Kratovitš
- Eesti päästemeeskonna juhtide visiõppepõhise hindamise rakendamine ja tulemused. Stella Polikarpus, Kady Danilas
- Poliittõkestus kui kommunikatsioonitehnika äärmuslike sõnumite levitamiseks. Hannes Parmo
- Kohtuekspertiisi aluspõhimõtete uurimine klassikalise teadustöö kvantitatiivsete meetoditega tulirelva padruni omaduste ja kuulile jäävate jälgede seose näitel. Olger Nõmm, Berit Cavegn
- Kas doping on spordi siseasi? Remo Perli
- Lahendused pikka aega ebaseaduslikult Euroopa Liidus ja Norras viibivate isikute olukorrale. Eike Luik
- Ehitise riskihindamise metoodika. Kadi Luht-Kallas, Alar Valge, Helmo Käerdi, Feliks Angelstok, Kärt Reitel
- Kehaline aktiivsus ja tervist toetavad tegevused COVID-19 perioodil Sisekaitseakadeemia kogukonna näitel. Epp Jalakas
- Konverents „Terrorism erinevatest vaatenurkadest: põhjused ja tõkestamine rahvusvahelises koostöös“. Oksana Belova-Dalton
- Konverents „Venemaal toimuvate protsesside mõju naabrite turvalisusele ja julgeolekule“. Erkki Koort
- Üleilmne teadmiste sõda: strateegilise ettekujutuse kasutamine ebakindluse ja hirmu ohjeldamiseks. Holger Mölder, Eric Shiraev